Vikerkaare triibumaja on üks väga eriline kodu.
Sellel väikesel maatükil kasvab tohutu kuusk, kastan ja vana tamm ning üle 40 männipuu. Samas on siin nii palju päikest, et suvine tomatisaak kasvuhoones on Nõmme kohta lausa imetlusväärne. Siin saab varbad samblasse pista ja ka piisavalt palju muru niita.

Talvel on mõnus puusasügavuste hangede vahele kitsaid teeradu lükata ning sügisel end okaste riisumisega vormi ajada. Kui pliidil läheb popkorn kärssama, saab tossu mõne minutiga õue suunata, sest uksi saab avada lausa kolmest küljest. Ja kui elekter ära on, saab roosal pliidil teevett keeta ning ahjus kartuleid küpsetada.

Nõmmel elades pole privaatsust mõtet taga ajada. Naabreid näeb ja kuuleb igast küljest ning nendega on alati tore juttu ajada. Samas elad ikkagi linnas, kus kõik on käe-jala juures, aga võid hüpata ka rattaselga ja olla hetkega rabas – tunne on nagu vanaema juures maal.

Vikerkaare maja esiaed on madal, mistõttu saab möödakäijaid kasvõi iga päev üllatada ja inspireerida. Esikus on olnud näiteks kudumitepood, aia küljes Kuu Elina luulekogu ning Nõmme Roheliste väravate tänava laadal terve aed rahvast täis ringi uudistamas ja kauplemas. See aed on tõeliselt võimalusterohke – paar kevadet tagasi leidsime siit lausa 20 erinevat seeneliiki!

Arhitektuuriajalooline taust.
Miljööväärtusliku 1939. aasta hoone arhitekt on tuntud Jaan Tartland. Vanadel joonistel on mainitud ka Edgar Velbi nime, mistõttu on majal tema käekirjale omaselt triibuline ja segasummasuvila stiilis ilme.

Kinnistu hoonestamise ajaloolised jäljed ulatuvad 1946. aastasse, kuid see ei pruugi olla tõene – hoone pärineb tõenäoliselt siiski sõjaeelsest ajast. Algne elamu oli ruudukujulise põhiplaaniga kõrge kelpkatusega hoone, milles 1. korrusel paiknes kaks tuba, köök, esik ja käimla. Sellisena on hoone maht fikseeritud 1956. aasta inventariseerimisjoonisel. 1958. aastaks lisati elamule veel üks tuba ja veranda ning algset mahtu laiendati hoovi poole 1,5 meetri võrra. Samuti ehitati välja teine korrus.

Tänapäev
Aastal 2022 sai Vikerkaare maja uue hingamise – valmisid vannituba ja köök. Vana roosa ruuduline lagi suures toas pidi küll kahjuks lahkuma, kuid austusest arhitektide visioonile tuli asemele roosa pliit. Pime ja kitsa luugiga kelder sai kauni valge ukse ning kriuksuv, kinnine trepinurk avati teisele korrusele. Töid tehti veel kuhjaga ja nagu vanade majade puhul ikka – taastamine võtab veel omajagu aega...